Rootsimaa

See post oleks pidanud siin olema juba mitu päeva tagasi, aga kuna keegi siia kirjutanud ei ole ja mina olen nautinud haigust ning ühe teise peoga sehkendamist, siis lükkus asi natukene edasi. See tähendab praeguseni. Selle eest saate te tänu meie meisterfotograafidele eye-candyna nautida ilusaid ja selgitavaid õppe-illustratsioone.

Novembri lõpus käis üks väike grupp harival keelekümblus-üldhariduslikul laevareisil. Kohe reisi alguses tekkis meil aga tõsine probleem. Me saime teada, et Svenssonid olid oma toitudele hirmkallid maksud peale pannud ja kahjuks ei olnud meil ettenägelikkust piisavalt söödavat Eestist kaasa võtta . Õnneks ei ole Miina Härma Gümnaasiumi õpilased mingid tumbad ja kiirelt jõuti otsusele, et söömine on tegelikult üldse pededele ja kui me tarbime piisavalt vedelikke, ei juhtu meiega mitte midagi. Seda muidugi ainult siis, kui me katame vedeliku näol ka ärajäänud toidukoguse. Nii hakkasimegi me ennast hoogsalt tähtsa toitaineC2H5OH ja H20 seguga varustama. Ma mõtlen meie all muidugi humanitaarklassi. Meiega kaasas olnud poiss loodusklassist oli oma toitumiseelistustes muidugi metsa poole ja leidis endale ilma suure vaevata söögiks puidukihiga ümbritsetud kuivatatud taimelehti .










Teine probleem ilmnes laevas õhtuse programmi ajal. Nimelt olime me laeval, mille reisijatest suur enamus olid soomlased. See tähendab, et suur enamus naistest olid soomlased. Kes veel ei tea, siis Soome supermodellid näevad kainelt välja sellised:
Eesti naised on aga oma puhkust Tallinnas veetvate soome ülekaaluliste keskealiste meeste seas tehtud uuringu järgi kordades ilusamad kui soome naised. (Seda on nad muidugi meie arvates ka, aga eelmainitud probleem tuleneb just välismaalastest)
Nii leidsimegi me ennast situatsioonist, kus meie kalleid klassiõdesid ajasid taga kõik laevas asuvad mehed Ladina-Ameerikast ja vähemalt üks kiilakas keskealine mees Soomest. Kui olukord muutus juba väljakannatamatuks, läksid tüdrukud tuppa vasttekkinud probleemile lahendust leidma. Esimeseks geniaalseks lahendiks oli ennast tundmatuseni (või vähemalt soome naiste koleduseni) maskeerimine.

Algus oli paljutõotav:
Meie loodusklassi sõber Hendrik kiitis maskeeringut(või siis oma absoluutselt alkoholivaba jäätist.) Kahjuks ei jätkunud meil kaste ning teised tüdrukud pidid leppima väiksema maskeeringuväärtusega kilekottidega, mis olid ka läbipaistvad. Seeläbi saabus ka esimene läbikukkumine. Meie klassiõde Annamari tunti ära ja üks pigimust ja firma tatöveeringutega kaetud neegripoiss hakkas teda vägisi suudlema. Ma tean, mis te arvate. Annamari ei ole pildil sellise näoga, et ta oleks sellesse akti kaasatud vastu tahtmist. Selgituseks mainin ma ära, et Annamaril (nagu tegelikult enamusel inimestel meie klassist) on oma väikesed kiiksud ja üks tema kiiksudest on rahulik näoilme väga tülgastaval rassidevahelisel kokkupuutel. Sellistel rasketel hetkedel mõtleme me ikka "Mida Loko sellises olukorras teeks?" ja lahendus tuli nagu välk selgest British Studies õpikust. Võtke endale hetk rahulikult hingata, sest järgneva idee geniaalsus võib teid sõna otseses mõttes jalust maha rabada.
Me ehitasime naiste kaitseks omaenda Hadrianuse müüri! Siin võite te jälle segadusse sattuda, sest teie arvates on müür ehitatud valesse kohta. See on andestatav. Teie ei ole tuntud sotsiaalteadlane K. K. (K.) Ikerpill, kes selgitas meile ära, et lõunamaalaste tume nahavärvus tuleb just sellest, et nad reisivad mööda kanalisatsiooni lõputuid avarusi.
Nii saigi lahendatud meie suur probleem. Soomlased ei tundnud meie ilusaid tüdrukuid ära ja Lõunamaalased pidid terve öö vetsus istuma. (Nende olukorra tegi isegi hullemaks see, et mõned poisid meie seast mängisid Mythbustereid ja üritasid hügieeniasutustes tuumalaenguid tekitades laeva põhja ajada. )
Nii võiski seltskond rahuga tantsupõrandaid ja karaokepulte vallutama minna. Ja lõbu kestis varaste hommikutundideni. Muide, mainiks lihtsalt seda blogi lugevate isade-emade rahuks ära, et pildilolev ehitusmaterjal ei ole kunagi sisaldanud ühtegi uimastavat ainet. (Kurat, palju ma neid jäätiseid ikka siia kleepida jõuan?)















Teie peojärgseid hommikuid alatinautiv klassikaaslane Lauri.


PS: Kolmandale pildile tehtud geniaalne tuuning tagab mulle kaljukindlalt koha ülemaailmsel Photoshopi meistrite konverentsil, mis toimub....Khmm..No kohe kindlasti kusagil kaugemal kui Rooma või Brüssel. Vot.

Päevaluuletus:
Söögid, joogid, neegrid, värgid.
Volmer meiega oma ukse ette jäetud suitsujäätmete pärast ei kärgi.
(Sest Annamari koristas nad sealt ära.)