Just spreading the holiday joy.

Mulle meeldivad jõulud. Ausalt. Mulle aga meeldib ka valikuvabadus ja erinevate poolte esindatus erinevates küsimustes. Näiteks kirjatükke, kus jõuluvana ei ole midagi ülimalt jumalikku on üsnagi raske leida. Muidugi on netis mingit poliitilisuse korrektsuse pahna , aga mina otsisin just midagi sellist, mis ei oleks läägelt äraleierdatud ja poliitiliselt korrektne. Kuna on jõulujärgne varahommik ja minu mõtted hakkavad sellisel kellajal natukene imelikke teid mööda rändama, otsustasin ma ise ühe jõululuuletuse kirjutada. Ma ei soovita seda lugeda kellelgi, kes peab jõule pühaks, hindab poeetilist annet või põlgab nõmedat huumorit ja arvatavasti kustutan ma selle posti meie muidu ilusast ja viisakast blogist kunagi ära.




Kord ilusal talveööl MacDonaldsi parklas,
seisid kolm meest, mitte eriti tarka.
Neil meele tegi hubaseks Hustler ja viin.
Aga tegevust polnud - Nahui, kus see alles piin.
Neid naised ei tahtnud, sest kuues seeria remondis.
Ja üldse nägid nad välja, nagu kiledressides londid.

Just siis, kui sõpradel peal oli sügavaim masendus,
Kurbus nende näol rõveda irvega asendus.
Üks pederiietes habemik lõng lähenes meestele.
„Õu karvik, kuhu sa lähed, homojuuksurite paraadile?“
Muff ainult naeris ja teises keeles hooraks neid sõimas.
Persse, selline ülbus vajab vastust: valusat, võigast.

Nii saigi jobu raudkangiga pähe,
nii et soolikad lendasid – veel ja veel.
Kõik karvikud endale raiugu pähe
et hammaste taga tuleb hoida oma keel.

Nüüd lamas haiglavoodis vaene jõulumees.
Nina murtud ja süüa sai vaid väikese kõrre seest.
Maad võttis kurb ja masendav vaikus.
Vaid tutimütsides liliputtide hala palatis kaikus.
Sel aastal ei jõulud lasteni jõua.
Vaid üks paks poliitik üksinda lume sees sõuab.
Ja seegi ei sisenda eriti õnne.
Tema sitased piparkoogid ju ei rõõmusta väikeseid põnne.

Aga vähemalt ossidel tuju on helge ja hea.
Nende kangelastegudest terve Atlantis ju teab,
Kuidas ainult kolm meest
said jagu kümnest suurest ja hirmsast karvasest.
Nüüd koledaid auke saavad nad mulgustada nii palju kui kulub.
Kurat, see lõngade peksmine on pagana tulus!

Ja kui auto lõpuks parandusest tagasi tuleb.
Nad võtavad ehitusest saadava papi-
ja panevad sellele alla vinged neoontuled.
Siis oleks neil nagu oma sädelev jõulupuu.
Ainult, et kiirendab ja mängib nii kõva tümmi, et kardab isegi Kuu.



Teise poeetilise lühiteose leidsin ma oma Business Englishi õpiku  tagakaanelt. See on kirjutatud inspireerituna ühest paralleelklassipoisist, kellel on tõsist annet mölapidamatusele.

Dear Santa, please bring me a gun.
I`d like to shoot people, or maybe just one.
Don`t worry, Santa. It`s not you.
Although he does have long hair, a beard and a stupid smile too.


Edastaks ka oma hilinenud jõulusoovid kõikidele toredatele klassikaaslastele. Olge mõnusad.

Midaaa...

...me üldse Volmerile kinkisime?
Ma leian, et mul oleks õigus seda teada.

Hähöhöhä. Ja nagu Stiinagi, soovin pühi. Palun magage kõik välja- olete ära teeninud ;).
Suured laavid.

Oh, kuidas aeg lendab...

Ja teine veerand ongi omadega kenasti lõpule jõudnud. Loodan, et kõigil on hinnetega ja ka kõige muuga korras. Tahtsin lihtsalt omaltpoolt ilusat vaheaega, jõule ning vana aasta lõppu soovida.

Stiina.

Jõulupeo eeskava

Nagu kõik teavad, on tulemas jõulupidu, millega seoses ka meie klass teeb väikse ülesastumise.
Kuna päris mitmeid varase laupäevahommikuse prooviaja tõttu polnud, panen siia esialgse kondikava, mille me välja töötasime, et asjaga kursis oldaks. Meil lihtsalt pole aega enam jokutada, midagi tuli/tuleb ette võtta, seega ilmselt suuri muutusi teha plaanis ei ole. Loodan, et kõigile on kogu asi vastuvõetav.

Otsustati ühiselt, et teeme tiimide koosseisude näol väikse paroodiaversiooni meie kooli õpetajatest, muutes pisut nende nimesid. Panime paika ka üldise: klaveri, numbrihoidjate, publikusoojendajate etc asukohad, samamoodi laulud, tiimid jne.

"Tähed muusikas"
saatejuht Martin Sander

Kaks tiimi:
1) Kapteniks Kati Kammiste, tiimis Alo Savitellis(Kristjan), Kanika Jaljula(Annamari) ja Reet Vormel-Üks(Marilis)
2) Kapteniks Eva Mattiisen, tiimis Juuli-Aava Salumets(Madli), Mare Toom-Pereema(Madle) ja Tähti-Järveke Tirts(Eliisa)

Kava:
1. loo äraarvamislugu (mida hakatakse laulma siis, kui üks ruut on avatud): "Let It Be" või "Light My Fire"(asi on arutamisel)
1. lugu: "Let It Snow"
1. küsimus: ?
(1. loo arvab ära esimene tiim, samamoodi vastab ka küsimusele seesama võistkond)
2. loo äraarvamislugu: "Las Mina Proovin Siis Ka"
2. lugu: "Umbrella"
2. küsimus: ?
(2. loo ja vastava küsimusega tegeleb 2. tiim)
Introvoor: "Juulikuu lumi"
Arvasime, et introvooru ajaks(lõpuks) võiks klaverite ette laulma koguneda kõik saatesolijad, sh numbrihoidjad jms. Saade võikski lõpuks jääda viiki.

Publikusoojendateks on Siim ja Kristel, kes on kahel pool saalis loosungitega, millel kirjad a'la "Aplaus!" või "Laulge kaasa!" vms.
Väikeseks lisamärkuseks numbrihoidjatele, et teie riietus peaks olema(nii leppisid kokku kohal olnud numbrihoidjad) punane-must + päkapikumüts.

Ja siinkohal hakkabki meie pisike jõulupeosissekanne otsa saama. Kõiksuguste heade soovitustega võib vabalt üldsuse poole pöörduda ja kindlat abi oleks vaja vaheküsimuste väljamõtlemisel. Mõtlesime, et küsimused võiks olla päris lihtsad, iseenesestmõistetavad, samas veidi jõuludega seotud ja mõeldes sellele, kas matemaatika, (kunsti)ajaloo või millegi vastavate õpetajatega seonduvaga lahendatav. Ehk siis igasugune kerge tobedus, imelik filosofeerimine jms on vägagi oodatud. Pange oma mõtted tööle ja ootame küsimusi uue nädala alguseni.

Eee... Jah. Vist saigi kõik kirja.
Kui kellelgi kohalolnutest meenub miski, mille ma ära unustasin, siis täiendage... Ja kindlasti mõelge ka Volmeri kingi peale!

Volmer ja viha

Täna, avanes ükskutel väljavalitutel (nimelt neile, kes pole kooripeded) näha Volmerit vägaväga vihasena. See oli uus ja huvitav tema puhul. Tavaliselt kui keegi lollusi teeb kirtsutab ta nii vollilikult nina, aga täna jõdis see järgmisesse faasi. Naised saunas rääkisid, et isegi pisarad olid tal silma tikkunud. Niiet, oleme head inimesed ja ärme kiusa teda.
Tegelikult on ta ju üsna hea inimene ning klassijuhataja.

Jõulud

Õu, pakkuge ideid, mida Voltsile jõuludeks kinkida. Summa võiks olla max 25 näo pealt, mis teeb kokku u. 800 krooni.

Ja raha võiks olla teisipäevaks või kõige hiljemalt kolmapäeval koos.

Aga pange oma loovus tööle!

Kool on ilmselgelt väsitav.

Olen siis sunnitud tooma Teieni kurbi uudiseid. Minu Orkuti albumi maht sai täis, nimelt 100 pilti. Seega eemaldasin pildid oma albumist, sest juurde poleks nagunii saanud lisada.

Lisasin aga lingi meie blogi paremasse serva, mis juhatab Teid otse minu delfi albumisse, kus on kõik pildid olemas ning neid tuleb sinna ka juurde. Kavas on siis pilte teha läbi kogu õppeaasta.

Teeksin aga siinkohal nii öelda 3,3 kuu kokkuvõtte:

Statistika

Enimatel piltidel on e. kõige rohkem magab:

1)Lauri [ esindatud 31 pildil ]

2)Stiina [ esindatud 11 pildil ]

3)Andres [ esindatud 9 pildil ]

4)Maria [ esindatud 8 pildil ]

5)Madle,Raili,Kristjan [ esindatud 6 pildil ]

6)Martin,Kertu,Kristel,Helen,Eva [ esindatud 4 pildil ]

7)Andra,Minni,Riho,Madli [ esindatud 3 pildil ]

8)Marii,Luise,Siim,Peeter,Dagmar [ esindatud 2 pildil ]

9)Anne-Grete,Asti,Liisi,Marleen,Mari,Katre,Keiti [ esindatud VAID 1 pildil ]

Top 5

1)

Lihtsalt imeline.

2)

Ka püsti saab magatud. Allmighty.

3)

Sest Saia on niigi raske pildile saada.

4)

Statistiliselt kõige rohkem magavaid inimesi ühel pildil.

5)

Sest nad teevad kõike koos.

Rootsimaa

See post oleks pidanud siin olema juba mitu päeva tagasi, aga kuna keegi siia kirjutanud ei ole ja mina olen nautinud haigust ning ühe teise peoga sehkendamist, siis lükkus asi natukene edasi. See tähendab praeguseni. Selle eest saate te tänu meie meisterfotograafidele eye-candyna nautida ilusaid ja selgitavaid õppe-illustratsioone.

Novembri lõpus käis üks väike grupp harival keelekümblus-üldhariduslikul laevareisil. Kohe reisi alguses tekkis meil aga tõsine probleem. Me saime teada, et Svenssonid olid oma toitudele hirmkallid maksud peale pannud ja kahjuks ei olnud meil ettenägelikkust piisavalt söödavat Eestist kaasa võtta . Õnneks ei ole Miina Härma Gümnaasiumi õpilased mingid tumbad ja kiirelt jõuti otsusele, et söömine on tegelikult üldse pededele ja kui me tarbime piisavalt vedelikke, ei juhtu meiega mitte midagi. Seda muidugi ainult siis, kui me katame vedeliku näol ka ärajäänud toidukoguse. Nii hakkasimegi me ennast hoogsalt tähtsa toitaineC2H5OH ja H20 seguga varustama. Ma mõtlen meie all muidugi humanitaarklassi. Meiega kaasas olnud poiss loodusklassist oli oma toitumiseelistustes muidugi metsa poole ja leidis endale ilma suure vaevata söögiks puidukihiga ümbritsetud kuivatatud taimelehti .










Teine probleem ilmnes laevas õhtuse programmi ajal. Nimelt olime me laeval, mille reisijatest suur enamus olid soomlased. See tähendab, et suur enamus naistest olid soomlased. Kes veel ei tea, siis Soome supermodellid näevad kainelt välja sellised:
Eesti naised on aga oma puhkust Tallinnas veetvate soome ülekaaluliste keskealiste meeste seas tehtud uuringu järgi kordades ilusamad kui soome naised. (Seda on nad muidugi meie arvates ka, aga eelmainitud probleem tuleneb just välismaalastest)
Nii leidsimegi me ennast situatsioonist, kus meie kalleid klassiõdesid ajasid taga kõik laevas asuvad mehed Ladina-Ameerikast ja vähemalt üks kiilakas keskealine mees Soomest. Kui olukord muutus juba väljakannatamatuks, läksid tüdrukud tuppa vasttekkinud probleemile lahendust leidma. Esimeseks geniaalseks lahendiks oli ennast tundmatuseni (või vähemalt soome naiste koleduseni) maskeerimine.

Algus oli paljutõotav:
Meie loodusklassi sõber Hendrik kiitis maskeeringut(või siis oma absoluutselt alkoholivaba jäätist.) Kahjuks ei jätkunud meil kaste ning teised tüdrukud pidid leppima väiksema maskeeringuväärtusega kilekottidega, mis olid ka läbipaistvad. Seeläbi saabus ka esimene läbikukkumine. Meie klassiõde Annamari tunti ära ja üks pigimust ja firma tatöveeringutega kaetud neegripoiss hakkas teda vägisi suudlema. Ma tean, mis te arvate. Annamari ei ole pildil sellise näoga, et ta oleks sellesse akti kaasatud vastu tahtmist. Selgituseks mainin ma ära, et Annamaril (nagu tegelikult enamusel inimestel meie klassist) on oma väikesed kiiksud ja üks tema kiiksudest on rahulik näoilme väga tülgastaval rassidevahelisel kokkupuutel. Sellistel rasketel hetkedel mõtleme me ikka "Mida Loko sellises olukorras teeks?" ja lahendus tuli nagu välk selgest British Studies õpikust. Võtke endale hetk rahulikult hingata, sest järgneva idee geniaalsus võib teid sõna otseses mõttes jalust maha rabada.
Me ehitasime naiste kaitseks omaenda Hadrianuse müüri! Siin võite te jälle segadusse sattuda, sest teie arvates on müür ehitatud valesse kohta. See on andestatav. Teie ei ole tuntud sotsiaalteadlane K. K. (K.) Ikerpill, kes selgitas meile ära, et lõunamaalaste tume nahavärvus tuleb just sellest, et nad reisivad mööda kanalisatsiooni lõputuid avarusi.
Nii saigi lahendatud meie suur probleem. Soomlased ei tundnud meie ilusaid tüdrukuid ära ja Lõunamaalased pidid terve öö vetsus istuma. (Nende olukorra tegi isegi hullemaks see, et mõned poisid meie seast mängisid Mythbustereid ja üritasid hügieeniasutustes tuumalaenguid tekitades laeva põhja ajada. )
Nii võiski seltskond rahuga tantsupõrandaid ja karaokepulte vallutama minna. Ja lõbu kestis varaste hommikutundideni. Muide, mainiks lihtsalt seda blogi lugevate isade-emade rahuks ära, et pildilolev ehitusmaterjal ei ole kunagi sisaldanud ühtegi uimastavat ainet. (Kurat, palju ma neid jäätiseid ikka siia kleepida jõuan?)















Teie peojärgseid hommikuid alatinautiv klassikaaslane Lauri.


PS: Kolmandale pildile tehtud geniaalne tuuning tagab mulle kaljukindlalt koha ülemaailmsel Photoshopi meistrite konverentsil, mis toimub....Khmm..No kohe kindlasti kusagil kaugemal kui Rooma või Brüssel. Vot.

Päevaluuletus:
Söögid, joogid, neegrid, värgid.
Volmer meiega oma ukse ette jäetud suitsujäätmete pärast ei kärgi.
(Sest Annamari koristas nad sealt ära.)