Paarti

Reedel pidas oma sünnipäeva meie kõigi suur sõber Kristjan ja kuna mitmed siinsed blogijad olid kohal, jätaks peost ka siia märgi. Kuna me kõik armastame siiralt kooli,(Kui te mu eelmist posti veel lugenud ei ole, siis praegu on selleks väga vale aeg.)siis on ka kõik meie tegevused koolihõngulised ja tegevused käivad tundide järgi. Muusikas oli meil avatud suhtumise päev ja lugusid sai kuulata väga laias valikus. Mulle isiklikult meeldis Amsterdami seksuaalvähemusbänd oma ilusa karulauluga. Meistriteos oli ka sügava tähendusega lugu meie eksistentsi võimaldavast kiirgavast tähest ja salapärastest elektrilistest taevanähtustest. Kuigi rikkaliku sõnavaraga me rootsi keeles just ei hiilga, oskavad kõik unepealt lahendada probleemi tühja rattakummiga või sarviliste loomade seest erinevate valgurikaste ainete kättesaamisel. Rootsi keelega segunes kehaline kasvatus, kus me tegime hüppeharjutusi jalgadele. Tunniplaanis oli ka füüsika, kus me pidime tegema katseid gravitatsiooni ja Soome suusastaaride seosest, kuid kahjuks ei olnud meil ei Soome suusastaari, ega kedagi teist, kes põdrakeeles vandudes ennast korduvalt rõdult alla oleks visanud. Keemias tegime rühmatööd, kus üritasime erinevate etanoolide ja mõnel juhul ka gaasilise aine Ki2Vi3
koosmõjul saavutada keemilist reaktsiooni. Hiljem raporteeris Sille ülima rõõmuga, et positiivse hinde said peaaegu pooled õpilastest. Hommikul, kui kõik öö-ekstremistid
(jah, ma räägin teist, kelle ma kell 6 hommikul arvuti tagant leidsin) ära olid läinud, tegime me Kristjaniga matemaatika liitmisülessandeid plekist ja klaasist esemetega. Tulemus oli muljetavaldav.Kokkuvõtteks võin ma öelda, et kooliöö oli ülimalt edukas ja jääb meelde paljude positiivsete mälestustega(kurat, kui cheesy line). Veelkord palju õnne Kristjanile.