Hea Päev.

Njaa, indeed, tänane päev oli suht lebo. Teiseks tunniks kooli, siis 45 minutit saalihokit, siis matemaatika jadad( ma peaaegu händlin need juba ära ), inka( millest 30 min kuulamisülesandeid ), 2 kirjandust, kus mitte midagi tegema ei pea, ning hispaania keele töö, milles kõik spikerdasid ja sai peaaegu 20 min enne tunni lõppu minema. Naaisss.
Nii. Ilm oli suht soe, veits hea. Marii & Kertu nautisid koolituleku asemel mullivanni ja Marii oli veel hommikulgi johmas. Mina olin eilseks õhtuks suht kastis, Kertut tsiteerides. Lumi on maas, mis tähendab, et varsti saab mäele!! Ja vähem kui 74 päeva pärast saab soome. Oh seda rõõmu.
Aga veidi sügavam teema. Miks inimesed koguaeg käivad ringi ja ei vaata enda ümber? Kõigil on oma klapid peas ja kõik on tõsised ja kõigil on kiire. On see temperament, et oleme vaoshoitud ja tuimad? Nagu miks? Okei, ma ei arva et me üksteisest ei hooliks. Aga kasvõi see, et Eesti on nii väike, ma olen kindel et kohtaksime ka linna peal igapäev palju tuttavaid, kui me vaid veidi ringi vaataks, mitte vaid enda ette maha. See pole ju raske. Muusikat võib ju kuulata aga see pole ainutähtis. Näiteks, nii hea on linnatulede valgel talveõhtuti linnas üksi jalutada, kuulata muusikat ja vaadata lund langemas. Ma ei tea kuidas teistega on, aga mul tuleb mega hea tuju. Rahulik ja selline...õnnelik. Oejah. Lihtsalt. Inimesed, märgake ;)

S.